Toidutööstuste nädal 2023
Tänavune Eesti toidu kuu võtab fookusesse teadliku ja säästliku tarbimise, mis on osa kestlikust toidusüsteemist. Kõik tarneahela osapooled – tootjad, toidutööstused, kaubandus, toitlustusettevõtteid ning kodumajapidamised saavad anda oma panuse, et meie toidutootmine muutuks kestlikumaks. Kestlik toidusüsteem pakub ohutut, toitainete rikast ja tervislikku toitu kõigile praegustele ja tulevastele põlvedele ning see on toodetud viisil, mis kaitseb ja taastab looduskeskkonda ja ökosüsteeme; on majanduslikult jätkusuutlik, õiglane ja sotsiaalselt kaasav.
Ilmselt oled juba veebist leidnud häid nippe, kuidas kodus toitu vähem raisata, kokata võimalikult vähe jääke tekitades ning pikendada toitude säilivusaega.
Kodune tarbimine on aga vaid osa kestlikust toidusüsteemist. Hästi palju pingutusi uuenduslike lahenduste leidmise ja keskkonnasäästu nimel teevad ka meie toiduainetööstused.
Kolm suurt Eesti toidutootjat – Valio Eesti AS, TERE AS ja Orkla Eesti AS – on kutsunud külla armsa sisulooja Marie-Liset Tautsi, et näidata nii talle, aga ka kõigile meile, kui uuendusmeelsed on meie toidutootjad ja kuidas valmib kestlikult toodetud toit. Marie-Liset tegi oma külaskäikudest põnevad ja harivad videod, millega saad tutvuda ka siin lehel.
Valio Eesti AS
Valio Eesti AS on ainus piimatööstus Eestis, mida on tunnustatud keskkonnasertifikaadiga 14001. See tähendab, et ettevõte on oma tegevusprotsessid põhjalikult kaardistanud ning selle tulemusena suudab tõsta tootmise efektiivsust ja vähendada keskkonnakulusid ning anda igale tarbijale kindlus, et tema lemmiktooted on valmistatud keskkonnasõbralikult ja -säästlikult.
Valio Eesti AS olulised keskkonnaalased eesmärgid on reoveekoguse ja reostuskoormuse vähendamine; vee ja energia säästlik kasutamine ning olmejäätmete vähendamine. Viimastel aastatel on Valio keskkonda säästvatesse lahendustesse investeerinud ligi üheksa miljonit eurot.
Ühe suuremaid investeeringuid tegi Valio tehase laiendamisse, mis võimaldas välja vahetada vana kodujuustuliini ning asendada see uue, ökonoomsema liiniga, mis võimaldab toota kaks korda rohkem kodujuustu ning seda enam kui kaks korda väiksema veekuluga. Kokku säästab uus liin aastas 12,5 miljonit liitrit vett – sama palju kui tarbib näiteks aastas kokku 400 Eesti inimest. Lisaks kasutab uus masin eelmisega võrreldes vähem elektrienergiat.
Suurinvesteeringu rohelisemasse tegevusse tegi Valio ka oma Võru juustutehases, kuhu rajati ligi 1,6 miljoni euro eest päris oma gaasijaam ning modernne katlamaja, mis kasutavad keskkonnasäästlikumat LNG-kütust ning loovad kõik võimalused, et tulevikus minna üle biokütusele. Võrreldes eelkäijaga on uus süsteem 25% tõhusam, tõstes küttelahenduse efektiivsuse 95%-ni.
2020. aastal hakkas Valio ka jagama tarbijatele tasuta korduvkasutatavaid silikoonkaasi, et jätkata pingutustega pakendiplasti vähendamise nimel. Korduvkasutatavad silikoonist kaaned sobivad jogurti-, kodujuustu- ja kohupiimatopside peale nii, et juba avatud piimatoode säilib kodus külmkapis kauem. Silikoonkaante jagamise eesmärk oli vähendada plasti kasutamist toidu pakendamisel. Plastkaante kasutamist vähendades hoiab Valio aastas kokku ligi 10 tonni plasti ehk umbes neli miljonit plastkaant.
Orkla Eesti AS (Põltsamaa tehas)
Orkla Eesti Põltsamaa tehases pööratakse suurt tähelepanu kestlikule toidutootmisele, olgu lõpp-produktiks köögiviljahoidised, valmistoidud, mahlad või smuutid. Võimalikult suur osa toorainest (umbes 70%) hangitakse kohalikelt põllumeestelt, mis tagab lühikesed tarneahelad – see on kestlikusse ja keskkonnahoiu aspektist ülioluline. Näiteks kõrvits, kartul ja peet jõuavad Põltsamaale Viljandi- või Tartumaa põldudelt, klaaspurgid aga Järvakandi klaasitehasest.
Ettevõte on koostanud ka laiapõhjalise jätkusuutlikkuse strateegia, kus on sõnastatud peamised eesmärgid keskkonnahoiul: taastuvenergia osakaalu suurendamine; kogu väärtusahelas kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine; energia- ja veekasutuse ning toidujäätmete vähendamine toodangutonni kohta. Samuti on seatud eesmärgid toormete kestlikkusele, pakendimaterjalide kasutamisele, toodete tervislikkusele ning toiduohutuse, tööohutuse ja muudes tööga seotud valdkondades.
Põltsamaa tehases kasutatav elekter põhineb 100% taastuvenergiale. Võrreldes 2016. aastaga on Põltsamaa tehase kliimaheitmete hulk vähenenud üle 50%. Peamiselt on see saavutatud tänu taastuvast allikast pärit elektri kasutamisele, samuti süsteemsele tööle tehaste energiatõhususe ning üldise tootmisefektiivsuse kasvatamisel.
2022. aastal muudeti tehases ka tootmisjääkide utiliseerimisviisi – Põltsamaa tehases tekkinud orgaanilised jäätmed suunatakse nüüdsest rohegaasi tootmisse. Sedaviisi toodetud rohegaasi peal sõidavad näiteks Tartu linnaliinide bussid.
2022. aastal võttis Põltsamaa kasutusele köögiviljade aurukoorija, mis võimaldab koorimiskadu vähendada viiendiku võrra. Samuti leiti moodus kasutada tavanormist erinevas mõõdus kurke salatite tootmisel, et võimalikult suur osa toormest leiaks kasutust. Investeeringud villijasse ja katlasse on suurendanud nii valmistoitude kui ka köögiviljasalatite tootmise efektiivsust, mis aitab vähendada tehase kliimaheitmeid, veekasutust ja toidujäätmeid. Jookide poolelt vahetati mullu välja tootmise pastöör, mis võimaldab kasutada ühe tonni toodangu tootmiseks 30% vähem soojusenergiat ning vett.
2022. aastal hakati kasutama 1- ja 2-liitriste jookide pakendeid, mille korgid jäävad pakendi külge kinni ning seeläbi aitavad vältida prügistamist. Selle keskkonnahoidliku muudatusega suudab Põltsamaa vältida aastas koguni kuni nelja tonni plasti sattumist loodusesse. Nende korkide valmistamisel on kasutatud taimepõhist ehk suhkruroost plasti, mistõttu on selle pakendi süsihappegaasi jalajälg 21% võtta väiksem. Samuti vähendati smuutide transpordipakendi kile mahtu 30% võrra.
Nordic Milk OÜ
Nordic Milk OÜ kontserni kuuluva TERE ASi tootmisüksus asub Põlvas. Nordic Milk oli 2022. aastal üks kümnest Eesti kestlikumast ettevõttest. Põlva tehases on palju panustatud digitaliseerimisse ja robotiseerimisse ning tootmises askeldab hulk pakkimisroboteid, mis tõhustavad kogu tootmisprotsessi.
Praegu, Eesti toidu kuu ajal võtab TERE piimapakkidel kasutusele SUP-direktiivile vastavad korgid, mis kinnituvad pakendi külge. Põlva tootmisüksuses asub ka doypak'i liin, mille pakendid on maailmaski veel ainulaadsest 100% taaskasutatud materjalist. See pakk pakub tarbijale väiksemaid portsjoneid, tänu millele kulub vähem pakendit, aga läheb ka vähem toitu raisku. Osaliselt tuuakse sel liinil kasutatavad pakendid Põlvasse ka Eesti pakenditootjalt Estikolt, kes on selle unikaalse, 100% taaskasutatava monomaterjali välja töötanud just TERE tellimusel.
TERE on oma toodetel võtnud märgistuse „kõlblik kuni“ asemel kasutusele märgistuse „parim enne“. See aitab vähendada toidu raiskamist, sest isegi kuupäeva möödudes võib piimatoode olla täiesti tarbimiskõlblik, hea ja kvaliteetne.
Farmid, mis Põlva tootmisüksust piimaga varustavad, asuvad sellest kuni 100 km raadiuses ning ettevõttel on ka farme, mis asuvad tehasest vaid paari kilomeetri kaugusel. Seega võib juhtuda nii, et piim, mis hommikul lehmadelt lüpstakse, on juba järgmisel päeval toote näol kas kaupluste poole teel või koguni tarbija külmkapis. Tühjad piimapakid viiakse aga pärast kogumist Rootsi, kus need töödeldakse ümber ning neist saavad lõpuks mööbli- ja kipsplaadid.
Põlva tehases toodetakse ka taimseid piimaalternatiive, mis on toidu kestliku tootmise tagamisel ja maailma rahvastiku äratoitmisel kindlasti üks tulevikutrende. Kõigis oma tootmisüksustes kasutab Nordic Milk rohelist elektrit.